Postitusi tuleb mitu, ja see siin on esimesest lennust Tallinn-Helsinki-Malaga. Soome-Hispaania lend kestis 4 tundi ja väljas oli väga ere päike, samuti saime kohad ära vahetatud nii, et istusime kullakestega kolmekesi kõrvuti ja lollitasime terve tee. Kohale jõudes kiljusime tüdrukutega natuke ja näitaisme välja, et oleme turistid(oleks tahtnud öelda: "ma pole turist, ma elan siin!"), ootasime paar tundi prantslasi ning sõitsime öö pimeduses(teadmata, mis meid hommikul ees ootab!!)meie hostelisse, Mijasesse, Costa del sol'i. Suur oli üllatus kui nägime, et bussivastu oli kogunenud TERVE Hispaania grupp! Ütleme nii, et mina nutsin õnnest. Lihtsalt..aasta aega ilma nendeta ning siis see taasnägemise rõõm lõi mu pahviks ning ma ainult nutsin ja kallistasin kõiki nii kõvasti kui suutsin. Pedro welcome kõne peetud ning voodid välja valitud, jooksime majast 500m kaugusel olevasse öö-värvi vahemerre."Kus me oleme!!??? VAHEMERES!"-sellest sai meie põhi lause, mida supeldes, uhkes eesti keeles, täiest kõrist karjusime. Uni tuli üllatavalt kähku ning järgnevast päevast juba teises postituses ;)
Kõik need ühised laulud ning nendega kaasnevad mälestused. Iga naeratus ning inside joke, iga söömaaeg ning iga mäng. Iga ahhetus vägeva ning veel vägevama vaate peale, iga pilk ning pisar.. Ma tõesti armastan neid.
No comments:
Post a Comment