Ükskord me sõidame Moskva.

Pühapäeva pärastlõunal tuli pika, vaheajana tunduva, nädalavahetusega hüvasti jätta ja kodupoole liikuda. Aga meid paitas terve tee soe ja kuldne päike ja me sõime nii palju konnakomme ja unistasime jälle kümne tunnisest sõidust Venamaale, ükskõik kuhu..Moskva rong seisis meie kõrval ja inimesed läksid sinna! Uskumatu. Vähemalt oli mul seltsis kõige parem reisikaaslane!