Ma ei oska kirjeldadagi kui põnev ja hirmutav see ühtaegu on. Kõik mu südamesõbrad jäävad teise maakonda ja ma pean actually hakkama arvet pidama asjade üle, mida ostan ja palju ostan. Need, keda huvitab, siis elan EKA ühikas üksi kahekohalises toas, esimesel korrusel suure akna ja liiga läbipaistvate kardinatega. Mul on koht neile, kes külla tulevad (teine voodi ja neli madratsit) ning vaba tahe süüa/juua mis hing ihaldab. Kunsti saan teha oma üüritud ateljees ja minu boksikaaslaseks teises toas on hiinlanna ja leedulanna kellega jagan kööginurka ja vannituba. Siin ühikas on üldiselt väga väga palju välismaalasi ja kõik teretavad ja naeratavad koridoripeal. Tahan kangesti juba selle eluga harjuda ja tuttavaid leida. Ja muide, olen järgmisest nädalast täieõiguslik Eesti Kunstiakadeemia tudeng ja arg rebane. Juba täna saime teada tunniplaani ja vestlesime õppejõududega ja kuna mul, nagu tudengile kohane, raha pole, lähen praegu õe juurde õhtust sööma :-D ja kas ma mainisin, et ma õpin Kunstiakadeemias? Wuhuuu bye byeee
OH. MY. GOD.
ReplyDeleteSee on niiiiiii lahe ja mul on Su üle nii hea meel!!
Hugs and kisses,
Sinu Kuru
Appikene, nii ilus tuba on sul!!! Ja seda postitust lugedes/vaadates tuleb endalgi väike hea põnevus ja ootusärevus sisse seoses järgmise sügisega.. :)
ReplyDelete